Tagasi artiklite sisukorda

Kuidas kaitsta end puukide eest?

Peale tumedat talveaega saabus ilus päikeseline kevad ning käes on aeg, mil peab mõtlema, kuidas ennast, oma perekonda ning koduloomi  puukide eest kaitsta. Puugiohtlik aeg on aprillist oktoobrini, kuid sel aastal nad ärkasid juba märtsis, sest talv oli tavapärasest soojem. Puugid muutuvad aktiivseks kui maapinna temperatuur tõuseb viie soojakraadini.

Puuk on ämblikulaadsete klassist, see tähendab, et ta on ämblikute ja skorpionide sugulane ja vajab kindlasti peremeesorganismi, millega täielikult kohastub. Eestis levinud puugiliikidest on haiguste levitajatena ohtlikud võsapuuk (Ixodes ricinus), keda võib leida kogu Eestis ning laanepuuk (Ixodes persulcatus), kes elutseb Läänemaal, Pärnumaal, Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Viljandimaal, Tartumaal, Jõgevamaal ja Ida-Virumaal. Puugi arengus on kolm faasi  - vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Igas arengufaasis toitub puuk ainult ühe korra, seejärel talvitub ja jõuab järgmisesse faasi. Puukidel pole silmi, aga arvatavasti võimaldab tal oma ohvrit lokaliseerida ja rünnata mööduva looma või inimese väljahingatavas õhus leiduv süsinikdioksiid või temast lähtuv soojuskiirgus, samuti tema tekitatud liikumine taimestikus. Puugihammustust on raske märgata, sest enne kui ta hakkab verd imema, laseb ta haava kidadega varustatud iminoka kaudu natuke sülge, mis tuimestab hammustuskohta.

Puukide vahendusel võivad levida inimesele puukentsefaliit, puukborrelioos ja erlihhioos ja palju teisi ohtlikke haigusi. Arvati, et erlihhioosi bakter on ohtlik ainult  loomadele, aga viimastel aastatel on kindlaks tehtud, et ehrlichia võib põhjustada haigusi ka inimestel. Tavaliselt tekitab nakkus nõrku sümptomeid ning kaob iseenesest, aga võib mööduda ka täiesti ilma haigusnähtudeta. Tekivad mööduvad gripitaolised sümptomid palaviku, peavalu ja lihasvaludega. 

Borrelianakkuse sümptom on nahalööve, mis tekib hammustuskohale 1-4 nädalaks, päras lööve kaob.   Võivad tekkida haigusnähud närvisüsteemis, liigestes või mõnel juhul ka südames. Pärast läbipõetud borrelioosi ei teki kahjuks mingit immuunsust, vaid inimene võib uuesti nakatuda. Vaktsiini puukborrelioosi vastu Eestis veel pole.

Puukentsefaliidi viirusega nakatumisel ilmnevad 1-2 nädalat pärast puugihammustust gripisarnased haigusnähud, mis kestavad umbes nädal, peale seda enamik inimesi terveneb. Umbes igal kolmandal nakatunul tungib viirus edasi ajju ja ajukelmetesse. See avaldub haiguse ägenemises: tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Loomulikult peab sellisel juhul viivitamatult arsti poole pöörduma.  Haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse, mis tähendab, et haigestutakse ainult kord elus.

Kõige kindlam viis kaitsta ennast ja oma lähedasi puukentsefaliidi eest on vaktsineerimine. Täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist, kaks esimest tehakse 1-3 kuulise vahega, kolmas 9-12 kuu pärast, edasi kinnitatakse tekkinud immuunsust iga 3 aasta järel. Umbes 95% vaktsineeritutest on puukentsefaliidi vastu täielikult kaitstud. Kui vaktsineerimist alustatakse suvel, soovitatakse teine süst manustada kahe nädala pärast, et saavutada kaitsvate antikehade kiirem tõus. Esimese kahe süsti järel tekib lühiajaline immuunsus, seepärast oleks kindlasti vaja ka kolmas süst. Eelkooliealistel lastel kulgeb haigus reeglina kergemate haigusnähtudega kui täiskasvanutel, seetõttu tavaliselt ei soovitata alla 7-aastaseid lapsi vaktsineerida. Enne vaktsineerimist peab kindlasti konsulteerima arstiga, sest antud vaktsiinil on ka vastunäidustusi.

Kahjuks kindlat kaitset puugihammustuse eest pole, aga on teatud reeglid, mida peab teadma, et viia oht miinimumini. Üks nendest reeglitest on õige riietus. Kanda tuleks heledat, kinnist, pikkade varrukatega riietust ja pikki pükse. Kuna puugid viibivad peamiselt alusmetsas ja rohus, on otstarbekas tõmmata sokid püksisäärte peale. Pärast looduses viibimist peab riideid vahetama ja keha üle vaatama. Eriti põhjalikult peaks üle vaatama kaenlaalused, põlveõndlad, kael, pea, kõrvatagused  ja jalgevahe.

Kasutama peaks ka putukatõrjevahendeid, mis toimivad sääskede, puukide ja parmude vastu. Nende kasutamisel peaks kindlasti jälgima kasutusjuhendeid. Putukatõrjevahendeid on palju. Neid on nii nahale kasutatavaid, kui ka riietele pihustatavaid. Lastele leidub isegi selliseid vahendeid, mida saab kasutada juba 6ndast elukuust. Nad mõjuvad nahal sääskede peletamiseks vähemalt 6 tundi või kuni pesuni, riietel kestab mõju 1-3 päeva või kuni pesuni. Parmude ja puukide korral peab kasutama sagedamini ja rohkem. Peale kasutamist peaks kindlasti pesema käed sooja vee ja seebiga. Samas tuleb meelde jätta, et putukatõrjevahendeid ei tohi kasutada päikesest kõrvetatud ja ärritatud nahale. Kindlasti tuleb vältida nende sattumist suhu ja silmadesse.

Koertele ja kassidele on kaelarihmad ja täpilahused erinevate  toimeainetega. Kaelarihmad on odavamad ja pikema toimega (4 kuni 7 kuud), kuid paljudele lemmikloomadele see ei sobi, kuna pidev kontakt nahaga võib tekkitada allergiat. Samuti pikakarvalistel loomadel ei pruugi kaelarihm toimida. Spot-on preparaadid ehk täpilahused on tänapäeval laialt levinud. Preparaat tilgutatakse kassi või koera nahale kuklapiirkonda, abaluude vahele, ühele kohale. Sealt ei saa loom, kellele preparaati manustatakse, seda ära lakkuda. Pärast preparaat levitab toimeaine üle kogu keha ja toime kestab umbes kuu aega. Peale täpilahuse manustamist ei tohiks looma paari päeva jooksul pesta ja ujuma lasta. Kui täpilahuse manustamise ajal loomal on puugid, siis nende hävimine võib aega võtta kuni nädal. Täpilahuse valimisel peab arvestama, kas tegemist on kassi,  koeraga või mõne muu loomaga. Kindlasti peab teadma looma kaalu.

Lõpetuseks võib öelda, et kuigi ettevaatus tuleb alati kasuks, on kevad, suvi ja sügise algus siiski päikese nautimise, grillimise ja perekonnaga koosolemise aeg.

 

LIlija Ahmezjanova 

Järve Keskuse apteegi juhataja