Tagasi artiklite sisukorda

Haavahooldus

Haavahooldus

Ruth Rudissaar, dr med

Euroapteegi Jakobsoni apteegi proviisor



Haavad on nahka või limaskesta kogu ulatuses läbivad vigastused. Haava ohtlikkus sõltub asukohast, suurusest, sügavusest ja saastumisastmest. Kergemate, pindmiste haavade, marrastuste ja hõõrdumiste hooldamisega saadakse üldjuhul ise hakkama, kuid saastunud haavade (loomade hammustused) ja sügavate haavade puhul peaks pöörduma traumapunkti. Haavad võivad olla ka kroonilised (haavandid ja lamatised). Et aga haavad kipuvad nö halvaks minema ja seda eriti suve lõpus, augustis, on oluline korralik haavahooldus.

Haavade puhastamine ja desinfitseerimine

Antiseptikumi ülesandeks on elimineerida haigustekitaja. Puhast haava ei pea desinfitseeriva ainega töötlema, piisab puhta veega loputamisest. Nö musta haava puhul tuleks seda ja selle ümbrust loputada (voolava/keedetud) veega, nõrga keedusoola lahusega või apteegist saadava füsioloogilise lahusega (0,9% NaCl) või muu desinfitseeriva vedelikuga (Asept®).

Tänapäevastelt antiseptikumidelt oodatakse kindlat ja kiiret bakteritsiidset toimet ja head taluvust ilma oluliste kõrvaltoimeteta. Nendele kriteeriumitele vastavad polüvidoonjoodil (Braunovidon®) või oktenidiinil (Octenisept®) baseeruvaid antiseptikumid. Krooniliste raskesti paranevate haavade korral oleks esimeseks valikuks Prontosan® (polüheksaniid) mis puhastab haava katust, koorikutest ja eritistest, kõrvaldab ebameeldiva lõhna ja loob head tingimused paranemiseks ning haavale kandmine on valutu. Hypergeel® (20% NaCl) kasutatakse musta kuiva nekroosi lagundamiseks ja eemaldamiseks. Mesalt® imab haavaeritisi, baktereid ja nekrootilist kude, soodustades põletikuliste haavade puhastumist ja paranemist.

Endiselt on olemas ka 3%-line vesinikülihapendilahus, kaaliumpermanganaadi pulber (nn lilla terad) koduseks desinfitseerimislahuse valmistamiseks ja 5%-line joodi- ja 2%-line briljantrohelise piirituslahus. Peale eelpool nimetatuid, kasutatakse haavade peitsimiseks ka looduslikke vahendeid (Rotokan®, greipfrudiseemne ekstrakt, teepuu, taruvaik, saialill, astelpaju, punane päevakübar) kas lahjendatud kujul tinktuuri või õlina.

Haava paranemist soodustavad vahendid

Puhas paranev haav vajab niiskust. Vajaliku mikrokeskkonna loomiseks sobivad Normgeel® (0,9 % NaCl), Curiosin® (tsink-hüaluronaat) ja Prontosan® haavageel. Nad pehmendavad kuiva kude e fibriini, aitavad vältida mikroobide sattumist nahapiirkonda ning vähendavad haava valulikkust ja põletikku kudedes. Valu ja põletikku leevendavab ka homöopaatiline salv Traumeel S® geel. Sudocrem® (tsinkoksiid) sobib algavale lamatisele.

Paiksete antibiootikumide kasutamist peaks vältima, kuna on oht kiire resistentsuse tekkeks. Nad on näidustatud vaid siis kui haavainfektsiooniga tõuseb palavik ja esineb ümbritseva koe põletik.

Kui haav hakkab paranema siis tekitab see tihiti ebameeldivat kihelust. Sel juhul võib kasutada astelpaju, kummeli, saialille ja ka dekspantenooli sisaldavaid salve-kreeme (Panthenol® sprei, Bepanthen®, Bevita®), mis muudavad naha pehmemaks ja elastsemaks kui ka kiirendavad naharakkude uuenemist. Sobivad ka antiseptilised naha hoolduskreemid (taruvaigu, mumioga, Helosan®)

Plaastrid

Plaastri valikul lähtutakse haava suurusest, asukohast ja seisundist. Kas haav on kuiv või märg, kas haava tahetakse lihtsalt kaitsta või soovitakse selle paranemist kiirendada? Plaaster kinnitatakse kuivale ja puhtale nahale nii et kogu haav oleks kaetud. Märjal/higisel või kreemitatud nahal ei kinnitu plaaster hästi. Tavalistel haavaplaastritel on keskel õrnast materjalist haavapadjake, mis enamasti on immutatud antiseptilise ainega. Eelistada tuleks selliseid plaastreid, mis ei kleepu haavale, sest plaastri eemaldamisel võib vigastada paranemisjärgus haava. Tuleb jälgida, et plaastri alla ei tekiks põletikku. Plaastrit kasutatakse vaid üks kord. Kui plaaster on nahalt lahti tulnud, siis pannakse haavale uus puhas plaaster.

Kaasaegsed haavaplaastrid täidavad ajutiselt ka naha funktsioone: loovad soodsa niiskustaseme ja reguleerivad haava eksudatsiooni ning kaitsevad haava nii mehhaanilise trauma kui bakterite eksogeense invasiooni eest. Samuti põhjustavad nad vahetamisel minimaalselt valulikkust ning kuna nende vahetus toimub harvem, siis on ka haava traumeerimine minimaalne.

Tänapäevases krooniliste haavade ravis kasutatakse hõbeda ühendeid sisaldavad plaastreid (Askina®, Calgitrol®Ag, Aquacel®Ag, Mepilex®Ag, Hansaplast® hõbedaioonidega jpt.). Neid iseloomustab suur haavaeritise imamisvõime, kiire ja kestev (kuni 7 päeva) antimikroobne toime. Lamatistele ja kroonilistele haavanditele, kus esineb ka mõõdukalt eksudaate sobivad hüdrofiiber haavaplaastrid (Aquacel®) ja kaltsium-alginaat haavasidemed (Curasorb®, Suprasorb® A, Melgisorb®).

Põletustele, villidele, lõikehaavadele ning marrastustele ja kriimustustele sobivad uudsed hüdrokolloidplaastrid (Granuflex, Urgomed, Compeed) millel plaastri keskel olev hüdrokolloidne osa kiirendab haava paranemist, leevendab valu ja takistab põletiku tekkimist. Hüdrokolloidmass vedeldub kokkupuutel haavaeksudaadiga ja moodustab valge geeli. Tavalist haavakoorikut ei teki. Tekkinud valge geel väldib plaastri kleepumist haavale ning loob soodsad tingimused haava paranemiseks. Plaaster eemaldub ise või vahetatakse seda teatud aja möödudes (marrastuste puhul).

Aerosoolplaastrid ehk haavaliim (Urgo, Hansaplast, Nexcare® Skin Crack Care C- ja E-vitamiinidega ja teepuuõliga) moodustab naha pinnale õhukese õhku läbilaskva veekindla kihi, mis kaitseb nahka vee ja mustuse eest. Haavaliim võimaldab ka vähendada niidiga tehtavate õmbluste arvu, sobides kapillaarverejooksu sulgemiseks kui ka suurtele haavapindadele.

Kokkuvõtteks võib öelda, et ei ole ühte ideaalset haavaravi vahendit. Sõltuvalt haava iseloomust tuleb valida kõige optimaalsem ravi.