Tagasi artiklite sisukorda

Suvine jalahooldus

Ksenia Obozenko

Proviisor – Nõmme tee apteek

Suvel mõjub meie jalgadele rohkem riskifaktoreid kui mõnel teisel hooajal. Avatud sandaale ja kingasid kantakse ilma sokkideta ning seetõttu villide tekkimine ei lase end kaua oodata. Ilus, aga tihti ebamugav jalanõu, võib olla nahapaksendite ja konnasilmade tekkepõhjuseks. Palaval ilmal võivad umbsed jalanõud põhjustada liigset higistamist ja soodustada seen- ja viirusinfektsiooni tekkimist. Allpool on toodud enim levinud probleemid, millega apteeki pöördutakse.

Villid

Vesivillid tekivad naha intensiivse hõõrumise tagajärjel, kui plasma koguneb epidermise alla, et kaitsta alumisi kudesid edasise vigastuse eest.

Ennetamine

Sokkide kandmine on tavaliselt efektiivne, kuid ei ole alati sobilik. Paljast jalga saab kaitsta nii plaastri kui ka villidevastase pulgaga. Pulga koostisesse kuuluv hüdrogeenitud taimne õli tekitab naha pinnal läbipaistva, lõhnatu kihi, mis vähendab jalatsite hõõrdumist vastu nahka ja seega aitab takistada villide teket.

Ravi

Kui vill on juba tekkinud, siis kõige parem valik on uuemad hüdrokolloid-tehnoloogiaga plaastrid ehk geelplaastrid. Nad on paksemad ja pehmemad kui tavalised plaastrid ning katsudes meenutavad kummi, seega vähendavad märkimisväärselt survet ja hõõrumist. Plaastrite koostisesse kuuluvad polümeerid imavad efektiivselt villis olevat vedelikku, hoides seda oma struktuuris; plaastrid on veekindlad, ei lase baktereid ega mustusi sattuda vigastatud piirkonda ning loovad seega villi paranemiseks soodsaid tingimusi. Hüdrokolloidplaastreid saab peale panna nii enne villi ilmumist, villi peale või ka siis, kui sellest on juba haav tekkinud. Viimase puhul asetatakse plaaster peale pärast haava desinfitseerimist. Korrektsel paigutamisel püsib plaaster nahal mitu päeva ning tuleb lahti ise.

Tuleb meeles pidada, et villi katki tegemine ei ole soovituslik, sest suureneb oht infektsiooni saamiseks.

 

Nahapaksendid

Nahapaksend - see on sarvenenud nahakiht, mis on tekkinud pikaajalise rõhumise tagajärjel, võib olla kollakat värvi, ei oma kindlaid piire. Esineb varvaste välistel külgedel, talla all ning kandade tagumisel osal. Enamasti ei tekita valu, kuid mõnikord võib esineda üldine põletustunne.

Ennetamine

Aitab mugavate jalanõude valimine, ortopeediliste taldade kasutamine, mis jaotavad õigesti keharaskust, vältides liigset rõhumist ühele kohale. Samuti aitab regulaarne jalgade kreemitamine ja ühe-kahe korra nädalas jalavanni ning pimskivi kasutamine.

Ravi

Juba tekkinud nahapaksendist aitavad lahti saada ülalnimetatud vahendid, mida kasutatkse ka ennetamiseks. Iga päev määrida jalgu salitsüülhapet, piimhapet, uureat sisaldavate kreemidega, mis pehmendavad sarvenenud nahka ja soodustavad surnud rakkude eemaldamist.

 

Konnasilmad

Konnasilm on väiksem ümarakujuline naha sarvkesta paksend. Konnasilma keskel on näha tumedamat südamikku, mis tungib sügavamale ja närvi surudes põhjustab valu. Eristatakse kahte tüüpi konnasilmi; kõvad konnasilmad tekivad varvaste väliskülgedele, otsadele, talla alla ning pehmed konnasilmad ilmuvad varvaste vahel, enamasti 4. ja 5. varba vahele. Tekkepõhjused on samad, mis nahapaksenditel.

Ennetamine

Kitsaste kingade pikaajalise kandmise vältimine, pehmendavate geelpadjakeste kasutamine eriti kohtades, kuhu konnasilmad tekivad korduvalt.

Ravi

Konnasilma võib kaitsta surve eest pannes peale pehmest materjalist rõnga või süvendiga plaastri, et vältida valu ja ebamugavustunnet. Alternatiiviks on konnasilma eemaldamine salitsüülhappega kas vedeliku (17%) või plaastrite kujul.

Lõhenenud kannad

Kannalõhed tekivad siis, kui kandade nahk on kuiv ja ei ole enam elastne, näiteks, kui pikema aja jooksul on kandadel olnud ravimata nahapaksend. Suvel päikese ja kõrgema temperatuuri tõttu nahk veelgi kaotab niiskust ja nahk hakkab lõhenema. Kui jätta need tähelepanuta, siis lõhed süvenevad ja hakkavad valu tekitama, lisaks naha kaitsefunktsioon langeb ja suureneb infektsiooni oht.

Ennetamine

Jalavannid kord-kaks nädalas, kuiva naha eemaldamine pimskivi, jalaviili või kooriva kreemiga. Peale protseduuri kanda kandadele toitvat, rasvasemat kreemi. Kreemide alternatiiv on oliiv- või muu niistav õli.

Ravi

Ravi põhimõte seisneb selles, et eemaldada sarvenenud kiht ja taastada naha niiskus ja elastsus. Jällegi aitavad regulaarsed jalavannid - vee sisse võib tilgutada desinfitseerivat teepuuõli. Peale surnud naha eemaldamist eelistada kreeme, mis sisaldavad uureat, glütseriini, allantoiini. Kuigi paljud kreemide tootjad lubavad tulemusi juba mõne päevaga, on oluline jätkata ravi kuni täieliku kanna paranemiseni.

Tüükad

Tüükad on viirusliku (HPV inimese papilloomviirus) päritoluga nahamoodustised. Tüügaste liike on palju, aga kõige levinum on harilik tüügas ehk soolatüügas. Jalgadel paiknevad tavaliselt varvastel ja talla all.  Varvastel on ebatasased, talla all keha raskuse tõttu nad kasvavad sissepoole ja on lamedad, valulikud ning raskemini ravile alluvad. Nakkamine toimub kas otsese või kaudse kontakti teel. Kõige suurem tõenäosus on viirust saada üldkasutatavates niisketes ruumides.

Ennetamine

Alati kasutage plätusid kohtades, kus käib palju inimesi paljajalu, näiteks ujulas, saunas, spordiklubi riietusruumis. Kui sellist võimalust ei ole, siis tuleb kindlasti desinfitseerida jalgu. Apteegist leiab terve rea erinevaid antiseptilisi vahendeid.

Ravi

Ravimata soolatüükad võivad ise kaduda poole kuni kahe aasta jooksul. Kui need aga tekitavad ebamugavusi, siis nende eemaldamiseks on olemas efektiivsed meetodid. Kõige odavam on ravida salitsüülhapet sisaldava vedelikuga. Selle meetodi puudus on kahe kuni nelja kuuline ravikestus, mis nõuab kannatlikkust. Triklooräädikhappega soolatüükaid töödeldes paranemisnähud ilmnevad kiiremini. Kõige vähem tegevust nõuab krüoteraapia, kas arsti juures vedela lämmastiku või apteegis saadavate preparaatidega dimetüüleetri ja propaani segu baasil. Väiksemast soolatüükast võib lahti saada juba peale esimest protseduuri. Rahvameditsiinis on levinud ravi värske vereurmarohu mahlaga, sellega töödeldatakse soolatüügast välispidiselt. Kui soolatüügas on suur ja ei allu ülalnimetatud ravimeetoditele, siis arst saab eemaldada seda kirurgilisel teel.

 

Jalaseen

Jalaseent põhjustavad enamasti dermatofüüdide hulka kuuluvad seened, mille kasvamiseks on ideaalne niiske ja soe keskkond. Jalaseent võivad põhjustada umbsed jalanõud, puudulik hügieen, tehismaterjalist tehtud sokid, liigne higistamine, nõrgenenud imuunsus. Seenhaiguse sümptomitest on levinumad naha ketendus, lõhed ja valulikkus varvaste vahel, eriti ohustatud on 4. ja 5. varvastevaheline piirkond. Peenelt ketendav nahk võib esineda ka mõlemal jalatallal, seda tüüpi infektsioon on iseloomulik vanematele inimestele. Vahel talla eesmisel osal moodustuvad sügelevad vesised/mädased villid, mis hiljem lõhkevad ja nahk nende all jääb punetav ja ketendav. Sageli seeninfektsiooniga kaasneb ka ebameeldiv lõhn.

Ennetamine

Seenespoorid võivad kuid säilida soodsates tingimustes, seega tuleb vältida paljajalu käimist üldkasutatavates pesuruumides, teiste isikute jalanõude kandmist ja rätiku kasutamist. Kui pereliikmel on jalaseen, ei tohiks ta paljajalu käia kodus, sest ka ülejäänud pereliikmed võivad nakatuda. Jalgu tuleks regulaarselt pesta sooja vee ja seebiga ning hoolikalt kuivatada, eriti varvaste vahelt. Kui jalad higistavad, siis kindlasti vahetada sokke iga päev ja kuivatada jalanõud. Eriti suvel tuleb eelistada õhku läbilaskvast materjalist tehtud jalatseid ning puuvillaseid sokke. Seenevastased desinfitseerivad vahendid ei ole kunagi üleliigsed.

Ravi

Seent tuleb kindlasti ravida, kuna ta võib levida haigelt jalalt tervele jalale. Pikka aega ravimata nahaseen võib põhjustada küüneseent, mis allub ravile palju halvemini. Varakult alustatud ravi on kiirem ja süütum. Käsimüügis on saadaval terbinafiini või naftifiini sisaldavad kreemid, geelid ja vedelikud. Sõltudes ravimvormist, tuleb ravimit peale kanda kas 1 või 2 korda päevas ning ravi kestus on kaks kuni 6 nädalat. Ravi ajal tuleb sokke ja jalanõusid desinfitseerida seenevastase vedelikuga. Ravi ei tohi jätta pooleli, isegi kui sümptomid kaovad lubatust kiiremini. Kui paranemise märke ei ole näha, või seen on juba kaugele arenenud ja sügeleb tugevalt, samuti suhkruhaiguse ja nõrgenenud immuunsüsteemiga patsientidel tuleb pöörduda arsti poole.

Küüneseen

Küüneseent põhjustavad sama liiki seened. Olemasolev nahaseen võib lihtsalt tungida küüne alla või küüneplaadi sisse, kui küüs on kahjustatud. Seene tekkimise riskifaktorid on samad nagu jalaseene korral. Infektsioon algab küüne servast, põhjustades selle värvi muutust valkjaskollaseks või pruuniks. Seen kasvab küüne alla või sisse, selle tagajärjel võib küüneplaadi pind muutuda ebatasaseks, paksuks.

Ennetamine

Küüneseenest aitavad hoiduda samad tegevused nagu nahaseene puhul.

Ravi

Küüned alluvad ravile halvemini, seega tuleb ravi alustada võimalikult varakult, kui nakatunud piirkond ei ole veel suur - nii säästate aega kui ka raha. Ravi kestab kolm kuni kuus kuud, periood sõltub ka küünte kasvamise kiirusest. Juba kahjustunud küüne osa ei parane. Ravi põhimõte seisneb seene paljunemise peatamises ning uue küüne kaitsmises. Käsimüügis olemasolevad vahendid sisaldavad enamasti happelist toimeainet ja küüneplaadi läbitungimist soodustavat ainet. Küüne sees muutub pH seene elutegevuseks ebasoodsaks ja uus küüs kasvab juba tervena.

 

Alati on kergem probleemi ennetada, kui seda lahendada, seega kokkuvõtteks mõned lihtsad soovitused:

·         Regulaarselt pesta ja korralikult kuivatada jalad

·         Eelistada sokkide ja jalanõude jaoks looduslikke materjale

·         Ebamugavate jalatsite korral kasutada ortopeedilisi taldasid

·         Vältida paljajalu käimist üldkasutatavates ruumides

·         Regulaarselt teha pediküüri ja kreemitada jalgu

·         Võtta kasutusele antiseptilised vahendid

·         Jälgida, et jalgadel ei oleks mikrotraumasid

·         Hõõrumise ennetamiseks kasutada plaastreid ja geelpadjakesi.