Sügise muutlikud ilmad on viiruste ja bakterite leviku jaoks kõige soodsam aeg nii et palavik, köha või nohu võivad väikestel lastel igal ajal tekkida. Kui märkate külmetuse esimesi sümptomeid, on vaja kiiresti reageerida ja seetõttu on oluline, et kodus oleks mitu põhivahendit, mis aitavad haigust peatada ja lapse enesetunnet parandada. Apteeker palub teil kontrollida, kas lasteapteegis on kõik vajalik olemas.
KONTAKTIVABA TERMOMEETER. Sellega saate kiiresti kehatemperatuuri mõõta isegi öösel, ilma palavikus olevat last üles äratamata. Sõltuvalt termomeetri mudelist saab mõõtmisi teha otsmikul, meelekohal või kuulmekäigus, hoides termomeetrit kehast 5–10 cm kaugusel. Need on kohad, kust võetuna on kehatemperatuur kõige täpsem, kui seda mõõta ilma nahaga kokku puutumata. Termomeetri täpsus on 0,2 kraadi. Apteeker soovitab enne seadme esmakordset kasutamist lugeda hoolikalt pakendi infolehte ja järgida juhiseid.
PALAVIKU PUHUL. Et lapse kõrge palaviku korral ei oleks vaja apteeki joosta, peaks palavikku alandavad ravimid kodus olemas olema. Temperatuuri ja valu korral soovitab apteeker ravimeid, mille toimeained on ibuprofeen ja paratsetamool. Mõlemad ravimid vähendavad valu, kehatemperatuuri ning ibuprofeen omab ka põletikuvastast toimet. Lastele mõeldud ravimid võivad olla kapslite, pulbri, ravimküünalde (suposiitide) või suspensioonide kujul ning need valitakse vastavalt lapse vanusele. Suurematele lastele võib palaviku alandamiseks anda maitsestatud suspensiooni, näritavaid pehmeid kapsleid või pulbrit. Kõige väiksematel on tavaliselt kõige mugavam temperatuuri alandada suposiitidega – neid ei ole vaja suu kaudu võtta, seega ei ärrita need magu ja üleannustamise tõenäosus on väiksem.
KÜLMETUSE PUHUL. Esimeste külmetusnähtude puhul on oluline, et kodus oleks vahendid, mis takistaks haiguse ägenemist ja leevendaks sümptomeid. Selliseks „kiirabiks“ võib olla tee või taimsete ekstraktidega pulber kuuma joogi valmistamiseks. Kibuvits, C-vitamiin ja leedrimarjad mobiliseerivad immuunsust patogeenidega võitlemiseks ning teeleht, kummel ja astelpaju on abiks kurguvalu korral. Kui lapsel tekivad külmetusnähud, võib proovida ka spetsiaalseid taimseid preparaate rindkere, selja ja jalataldade hõõrumiseks ning auru sissehingamiseks. Apteeker soovitab inhalatsioonide osas konsulteerida oma arstiga.
NOHU PUHUL. Kui nina hakkab tilkuma, siis on nohu alguses esmaabiks pihustid, ravimtaimede tilgad ja soola-vee lahused. Mõned neist võivad vähendada nina limaskesta turset ja põletikku, hõlbustades seega nina kaudu hingamist. Teised on ette nähtud „paksu“ lima vedeldamiseks, et ennetada sinusiidi teket. Siiski ei tohi neid ravimeid kuritarvitada ja neid tuleks kasutada mitte kauem kui 7 päeva. Kui lapsel on raske nina nuusata, kuigi selles on ilmselgelt eritist, siis tasub loota looduslikku meresoola sisaldava vee abile – see on hea valik, kui on vaja nina pesta.
KURGUVALU JA KÖHA PUHUL. Kurguvalu või kipituse leevendamiseks võite kasutada suuõõnespreid. Köharohtu valides tuleb esmalt ära tunda, milline on köha – kuiv, märg või kurku ärritav. Kurgu ärritava ja kuiva köha puhul aitavad islandi käkõrva preparaadid, märja köha puhul aga luuderohi ja aed-liivatee preparaadid. Kui kurguvalu ja köha ei kao 5–7 päeva jooksul või need süvenevad, siis on vaja konsulteerida arstiga.
ENNETAMISEKS. Aastaringselt, eriti külmal aastaajal, soovitab apteeker tugevdada laste immuunsust D-vitamiini ja kalaõliga. Kui D-vitamiini ja kalaõli võetakse koos, tuleb teha vereanalüüs ja pidada annuse üle nõu arstiga. Apteeker soovitab 8 nädala pärast teha 4 nädalane vaheaeg. Võite valida oma väikestele lastele meeldiva vedela või kummikommikujulise kalaõli ja doseerida D-vitamiini tilkadena. Samuti võib lastele keeta C-vitamiini ja kibuvitsamarjadega immuunsust tugevdavat teed.
Lõpetuseks lisab apteeker, et kui teil on kõik need vahendid kodus olemas, saate õigeaegselt reageerida ja proovida haigust peatada looduslike vahenditega ja vajadusel ka ravimitega. Enne mis tahes ravimi kasutamist on oluline hoolikalt lugeda pakendis olevat infolehte, kasutada ravimeid vastavalt juhistele ja mitte ületada ettenähtud annuseid. Samuti soovitab apteeker enne lastele ravimi andmist, eriti kõige väiksemate laste puhul, konsulteerida arstiga.
