Sõbrapäeva seostatakse tavaliselt romantikaga, kuid igapäevaelus võivad paaridevahelised suhted teatud eluetappidel jääda lahkarvamuste või rahulolematuse varju. Kuid probleem ei pruugi olla sugugi suhtes, vaid hoopis ühe osapoole halvas enesetundes ja tujus.
Azeta.ee proviisor Aleksei Gladstein, kes pakub tasuta online-konsultatsioone, ütleb, et sageli isiklikku elu mõjutav ülitundlikkus ning ärrituvus võib olla põhjustatud närvipingest ja teatud ainete puudusest organismis. Seetõttu annab apteeker sõbrapäeva lähenedes nõu, kuidas enda ja kaaslase enesetunnet paremaks muuta.
Võtke aega iseendale ja kvaliteetsele puhkusele
Ärevus, pidev üksteise läheduses viibimine ja nägelused partneriga võivad mõne jaoks olla rasked taluda. Paljud inimesed on juba pikka aega töötanud kodukontoris, veetnud sageli terveid päevi oma kaaslasega, mistõttu on sel perioodil ülioluline leida aega ka ainult iseenda jaoks, õppida tundma oma emotsioone ja kujundada välja igapäevased harjumused, mis aitavad parandada emotsionaalset seisundit ja on abiks lõõgastumisel.
Apteeker sõnab, et neil, kes tunnevad ärevust, võib tekkida raskusi mõne igapäevase toiminguga, suureneb rahulolematus ja meeleolu kõikumine. Närvipinget tundvad inimesed võivad olla masenduses ja apaatsed, sulguvad sageli endasse ega soovi suhelda. Sel põhjusel võib iga pisiasi, mis varem tundus ebaoluline, olla tüütum ja raskendada partneriga suhtlemist, konfliktide lahendamist ja üksteisemõistmist.
„Pingeid ja ärevust vähendada ning väljakutsetele või konfliktidele kaaslasega rahulikumalt reageerida aitab kvaliteetaeg iseendale – raamatute lugemine, regulaarne sportimine, värskes õhus jalutamine, liikumine või muu lõõgastav tegevus. Eriti oluline on ka puhkamine – kvaliteetne uni aitab paremini hakkama saada emotsioonide ja meeleolumuutustega,” räägib apteeker.
Neil, kes soovivad parandada oma enesetunnet, soovitab apteeker järgida ka töö- ja puhkerežiimi. Püüda mitte mõelda pärast tööaega tegemata töödele, eriti mitte võtta tööd koju kaasa. Tööl aga mitte mõelda kodustele muredele ja isiklikele probleemidele.
Tervislik toit ja tasakaalustatud toitumine
Närvisüsteemi normaalseks toimimiseks on oluline ka see, mida ja kuidas me sööme. Õiged toitumisharjumused ja tasakaalustatud toitumine võib olla üks viis närvipingete vähendamiseks.
A. Gladstein ütleb, et ei tohiks unustada söömist, st mitte teha suuri pause toidukordade vahele, ja süüa tasakaalustatud toitu. Et organismil ei oleks puudust vitamiinidest ja olulistest toitainetest, on soovitatav lisada igapäevasesse toidusedelisse võimalikult palju puu- ja juurvilju ning kaunvilju – ube, läätsi, kikerherneid. Lisaks tuleks tarbida piisavalt tervislikke rasvu, mida sisaldab rasvane kala, külmpressitud oliiviõli, pähklid, muna, avokaado, tume šokolaad.
Oluline on juua ka piisavalt vett. Hommikul saab valida ergutavaid teesid, nagu must või roheline tee, õhtuks aga rahustavaid taimeteesid: melissi, piparmündi, viirpuu, naistepuna tee.
Organismi tugevdamine vitamiinide ja mineraalidega
Tugeva närvisüsteemi jaoks on oluline nii elustiil ja positiivne suhtumine kui ka õige vitamiinide ja mineraalainete tasakaal organismis. Kõige olulisem vitamiin, mis tugevdab närvisüsteemi, tagab selle korraliku toimimise ja võib aidata vähendada stressi, on B-vitamiin.
„B-grupi vitamiinide puudusele võib viidata suurenenud emotsionaalne tundlikkus ja kurbus. Seetõttu soovitame interneti teel nõuandeid küsivatele klientidele ülitundlikkuse ja ärrituvuse vastu just B-grupi vitamiine. Just need vitamiinid võivad koostoimes õige toitumise ja õigete igapäevaste harjumustega aidata hakkama saada närvipinge sümptomitega. Kuna B-grupi vitamiinide funktsioonid on omavahel tihedalt seotud, soovitame hakata kasutama nende kompleksi – B1, B6, B12,” räägib apteeker.
Apteeker selgitab, et B-grupi vitamiinid on närvisüsteemi alus. Neid vitamiine organism ise ei talleta, mistõttu on oluline neid saada iga päev nii toiduga kui võtta ka lisaks, kui on suurem pinge ja rohkem stressi. A. Gladstein lisab, et närvisüsteemile on olulised ka antioksüdandid – A- ja C-vitamiin.
Närvisüsteemi normaalseks talitluseks on vajalikud ka magneesium ja tsink. Magneesiumipuudus võib suurendada tundlikkust, põhjustada ärritust, väsimust ja unehäireid. Samuti võib tekkida pearinglus ja valu, impulsiivsus, mäluhäired. Tsinki sisaldavad preparaadid tugevdavad immuunsüsteemi ja vastupidavust stressile, seega on see mineraal väga oluline ka närvisüsteemi toimimiseks.
Küsige julgelt abi ja konsulteerige
On loomulik, et teatud eluetappidel võib inimesel tekkida ärevus – uuel töökohal, elukohavahetusel või muude muutuste tagajärjel. Kui aga tunnete end halvasti ja kannatate närvipinge all liiga sageli ja liiga kaua, soovitab apteeker mitte suhtuda sellesse ükskõikselt ja mitte oodata, kuni see möödub iseenesest.
„Kui ärevus kestab, kurnab see ka meie organismi ja võib põhjustada tõsiseid probleeme, lausa depressiooni. Kui ärevus püsib mõnda aega ja see seisund häirib igapäevaelu, on soovitatav pidada nõu arstiga,” ütleb A. Gladstein.
Kui märkate, et teie partner tunneb end halvasti, soovitab apteeker võtta aega ja rääkida olukorrast – sellest, mis talle muret teeb, miks inimene tunneb end halvasti ja kuidas saate üksteist aidata. Sest parim kingitus sõbrapäevaks on igakülgne hoolimine üksteisest.
Närvisüsteemile mõeldud toidulisandite valiku ja kasutamise kohta nõu saamiseks või küsimuste korral kutsume Teid tasuta online-konsultatsioonile Azeta.ee spetsialistiga.
