EE RU
Kaugmüüki teostab Mint apteek | Küsi apteekrilt | E-R 9:00-17:00 | +372 610 3100

Atoopiline dermatiit - mis see on ja kuidas oma naha eest hoolt kanda?


Atoopiline dermatiit - mis see on ja kuidas oma naha eest hoolt kanda?

Mis on atoopiline dermatiit?

Atoopiline dermatiit, tuntud ka kui atoopiline ekseem, on krooniline nahahaigus, mis põhjustab nahapõletikku, sügelust ja kuivust. See haigus mõjutab igas vanuses inimesi, kuid esineb sagedamini lastel. Atoopiline dermatiit võib olla tülikas ja kurnav, kuid õigete hooldusmeetoditega on võimalik sümptomeid leevendada ja naha seisundit parandada. Atoopiline dermatiit on sageli seotud teiste atoopiliste haigustega nagu astma ja allergiline nohu, mis viitab geneetilisele eelsoodumusele. Kuigi haiguse täpne põhjus pole teada, on selge, et seda põhjustavad mitmed tegurid, sealhulgas geneetilised, immunoloogilised ja keskkonnamõjud.

Millised on atoopilise dermatiidi sümptomid?

Atoopiline dermatiidi sümptomid võivad varieeruda, kuid enamasti hõlmavad need:

  • Sügelus: Sügelus on sageli kõige häirivam sümptom, mis võib olla intensiivne ja kurnav, eriti öösel.
  • Punetus ja põletik: Mõjutatud nahapiirkonnad on sageli punetavad, paistes ja tundlikud.
  • Kuivus ja ketendus: Nahk on kuiv, kergesti lõheneb ja ketendab, põhjustades ebamugavust.
  • Paksenenud nahk: Pikaajaline kratsimine võib viia naha paksenemiseni, andes sellele kare ja nahkse tekstuuri.
  • Nakkused: Pidev kriimustamine võib põhjustada naha kahjustusi, mis võivad muuta naha vastuvõtlikuks nakkushaiguste suhtes.

Mis on atoopilise dermatiidi võimalikud põhjused?

Atoopilise dermatiidi tekkepõhjused on keerulised ja mitmetahulised. Mõned peamised tegurid on:

  • Geneetiline eelsoodumus: Perekonnas esinev allergiate, astma või ekseemi ajalugu suurendab riski, et ka järgnevad põlvkonnad võivad haigestuda.
  • Immuunsüsteemi düsfunktsioon: Üliaktiivne immuunsüsteem võib põhjustada naha liigset põletikulist reaktsiooni, mis toob kaasa ekseemi.
  • Keskkonnamõjud: Allergeenid, stress, kliimamuutused ja teatud kemikaalid võivad haiguse ägenemist esile kutsuda.
  • Naha barjäärifunktsiooni häired: Atoopilise dermatiidiga inimesed kannatavad sageli kahjustatud naha barjäärifunktsiooni all, mis põhjustab niiskuse kadumist ja naha kuivamist.

Olulised soovitused atoopilise naha hooldamiseks

Atoopilise dermatiidi hooldamine nõuab põhjalikku ja mitmekülgset lähenemist, mis hõlmab nii väliseid kui ka sisemisi hooldusmeetodeid.

1. Niisutamine: Regulaarne ja rikkalik niisutamine on võtmetähtsusega. Kasuta igapäevaselt lõhnavabu, hüpoallergeenseid või spetsiaalseid atoopilise dermatiidi kreeme kreeme, mis aitavad hoida naha niiskustasakaalu ja vähendavad sügelust.

2. Ärritajate vältimine: Väldi tugevaid ihupesuvahendeid, riiete pesuvahendeid ja sünteetilisi kangaid, mis võivad nahka ärritada. Eelista looduslikke materjale nagu puuvill, mis on nahale pehmemad ja hingavad paremini.

3. Õige toitumine: Tasakaalustatud toitumine mängib olulist rolli naha tervises. Omega-3 rasvhapped, mida leidub kalas ja linaseemnetes, aitavad vähendada põletikku. Samuti on oluline tarbida piisavalt antioksüdante, mida leidub värsketes puu- ja köögiviljades.

4. Toidulisandid: Probiootikumid võivad aidata tugevdada immuunsüsteemi ja vähendada ekseemi ägenemisi. D-vitamiin on samuti oluline naha tervise ja immuunsüsteemi toetamiseks, eriti talvekuudel.

5. Stressi haldamine: Stress on teadaolevalt ekseemi ägenemiste üks põhjustajatest. Regulaarne kehaline aktiivsus, meditatsioon ja lõõgastustehnikad võivad aidata stressi vähendada ja seeläbi ka naha seisundit parandada.

6. Niisutaja kasutamine kodus: Kütteperioodil muutub siseõhk sageli kuivaks, mis võib nahka veelgi enam ärritada. Niisutaja kasutamine kodus aitab säilitada õhus niiskust, mis toetab naha tervist.

Atopiline dermatiit on keeruline ja krooniline nahahaigus, mis nõuab järjepidevat hoolt ja tähelepanu. Naha regulaarne niisutamine, õige toitumine ja ärritajate vältimine on võtmetegurid, mis aitavad sümptomeid leevendada ja ägenemisi vähendada. Kui sümptomid püsivad või süvenevad, on soovitatav konsulteerida arstiga.

Terviseuudised ja näpunäited